Noppeid IT ajaloost

    UNIX ja C programmeerimiskeel    

    UNIX’i kui operatsioonisüsteemi arendamine algas 1969.a. Bell Labs’is meeskonna poolt, kuhu kuulusid Ken Thompson, Dennis Ritchie, Brian Kernighan, Douglas MacIlroy ja teised. Esialgselt oli UNIX mõeldud ainult Bell Systemi jaoks, ent juba 1970.-datel hakati seda kasutama ka akadeemilistel ja ärilistel eesmärkidel. UNIX’i levikut ja populaarsust on soodustanud portaabelsus – peaaegu kogu UNIX on kirjutatud C programmeerimiskeeles, mis võimaldab UNIX’il efektiivselt töötada väga paljudel tänapäeva platformidel. Kusjuures esialgselt kirjutati UNIX ainult assamblerkeeles. 

    UNIX’iga käib kaasa nn. Unixi filosoofia, mis püüdleb minimalistlikule modulaarsele tarkvara arendusele. Püütakse luua lihtsat, kompaktset, selget, modulaarset, laiendatavat ja edasiarendatavat koodi, mis oleks kauakestev ning arusaadav ka programmeerijatele, kes sellega tulevikus edasi tegelevad. Unixi filosoofia on ametlikumalt dokumenteerinud Douglas McIlroy poolt. Hiljem on sellele kokkuvõtte kirjutanud Peter H. Salus. 

    UNIX’il on olnud teatavasti väga suur mõju järgnevatele operatsioonisüsteemidele. UNIX’i laadseteks opsüsteemideks on kõik Linuxi distributsioonid ja kõik Apple’i operatsioonisüsteemid alates NExTSTEP’i ja Darwini kasutuselevõtmisest. Android ja enamus serverite operatsioonisüsteemidest on omakorda Linux’i põhised. 

    C programmeerimiskeel võib tunduda tänapäeval iseenesestmõistetav ning aegunud, samuti pole ta riistvaale lähedase keelena algajasõbralik, nagu seda on näiteks Python, kuid see on üks fundamentaalsemaid keeli, millest on tuletatud teisi programmeerimiskeeli ning mis seoses UNIX'i ja UNIX’i laadsete operatsioonisüsteemide levikuga on osutunud äärmiselt vajalikuks. 

    C keele lõid Dennis Richie, Ken Thompson ja Brian Kernighan pärast UNIX'i väljatöötamist 1970. aastate alguses ning see lasti välja 1972.a. detsembris. C programmeerimiskeele mitteametlik standard anti välja 1978 .a. kui väljastati Kernighan ja Ritchie poolt kirjutasid kasutamisjuhendiks mõeldud „The C programming language“. Keel oli mõeldud UNIX'i programmeerimiseks. C lähtekeelteks on BCPL (ingl. k. Basic combined programming language) ja B, mille samuti töötasid välja Ken Thompson ja Dennis Ritchie. C programmeerimiskeele valikuid arendamisel on mõjutanud veel Fortran, Algol 68 ning assamblerkeel. C keele kiirem levik algas 1980-datel aastatel ning sellest on edasi arendatud C++, mis võimaldab klasside moodutamise abil objekt- orienteeritud programmeerimist. Lisaks on C-st arendatud Objective- C ning ta on mõjutanud Javat, JavaScripti, PHP-d ning Pythonit. Kuni 2000. aastani oli C populaarsuselt teine keel. Tänapäeval on C keel kasutuses peaaegu igas operatsioonisüsteemis. Kuna C on üks kiiremaid ja masinalähedaseimaid keeli maailmas, siis kasutatakse seda driver'ite ja operatsioonisüsteemide kernelite kirjutamiseks. C-d on pidevalt edasi arendatud - viimane versioon C17 anti välja 2018. aastal. C keelest on saanud modulaarne, struktureeritud, imperatiivne kõrgtaseme programmeerimiskeel. Kuigi esialgselt oli C ühe ülesande lahendamiseks (ingl. k. „single-tasking“) ja  ühe kasutaja poolt kasutatav, siis tänapäevaks toetab see tüüpiliselt multitegumtööd (ingl. k. multi-tasking) ja mitme kasutaja samaaegset kasutamist (ingl.k. multiuser).

    Richiet ja Thomsonit on autasustatud 1983. aastal Turingi auhinnaga, 1990 Hammingi medaliga ja Tehnoloogia rahvusmedaliga 1999. Aastal. Thompson on pälvinud vähemalt 2 Jaapanis väljastatavat auhinda. Kernighan on olnud kasulik eelkõige dokumenteerijana ja kirjastajana. Kõik auhinnad näitavad  UNIX’i ja C programmeerimiskeele tähtsust.