ratamb

See on teema, millest andekamad humanitaarsed inimesed kirjutavad raamatuid, ja seda pole kindlasti võimalik käsitleda teistele teemadele keskendunud inimese poole üheleheküljelise esseega. Infoühiskond oli veel mõned kümnendid tagasi pea olematu. Majandusgeograafiat õppides saime teada, et on olemas agraarühiskond, industriaalühiskond ning selle edasiarenduseks peaks tulema infoühiskond. Viimane tundus olema midagi õhus hõljuvat ja võimatut ning kuna Eesti ei ole kunagi olnud ja ei saagi olema suur tööstusriik, siis infoühiskonnani jõudmine tundus üha raskem. Meeletu industrialiseerimise vahele jätmine ja kiire hüpe infoühiskonnaks on saanud väikese Eesti alternatiiviks.  Enamus mõistlikke inimesi on töömeelsed inimesed- üks korralik kodanik ju peab lihtsalt korralikult tööl käima. Aga kui nüüd tähenärijalik olla, siis ma ju kasutasin tegusõna „käima“, mitte töötama. Tänapäeval võib töölkäimine olla väga ebaproduktiivne ja sageli võiks küsida, et kas see on tegelik, sotsiaalmajandusli

Kui ma väiksem olin, siis ma seostasin meediat sõnaga „meditsiin“. Seos on loomulikult peaaegu olematu, aga antud sõnad on tõesti sarnase algusega. Eesti ajakirjanduse alguseks peetakse aastat 1766, kui esmakordselt anti Põltsamaal välja ajalehe moodi väljaanne „Lühhike öppetus“, mis oligi arstiteadusliku sisuga. Wikipedia defineerib meediat kui informatsioonikandjate ühist nimetust ning keskkonda, kus toimub infoedastus, selle avaldamine või massikommunikatsioon. Võib ka tunduda, et meedia all mõeldakse midagi õhus hõljuvat ja kõike ümbritsevat nagu eeter, ladina keeles tähendab „medium“ keskel olevat.  Interneti võimalused on toonud Eestile ja maailmale uue meedia. Uus meedia ei ole enam kellegi suva järgi välja mõeldud mõiste, vaid on suhteliselt selgepiiriliselt defineeritud ametlikum termin. Uusmeedia on Internetis leviv informatsioon, mis on interaktiivses kooskõlas tarbijate nõudlusega. Uusmeedia all mõeldakse sotsiaalmeediat, e-posti nimekirju, veebikatalooge, veebifoorumeid, v

  Mõistlikkus paneb arukaid inimesi mõtlema vajaduspõhiselt ja oma emotsioone alla suruma. Kui midagi uut, keerukat ja kallist luuakse, siis peab see olema väga põhjendatud ja mitte õhinapõhine. Sarnase põhimõttega ajalugu on ka olnud Internetil. See loodi esialgselt seoses sõjandusega, siis hakkas see toetama ülikoolidevahelist teadlaste tööd. 1990.-datel võimaldas Internet eelkõige e-mailide saatmist ja alles pärast seda muutus ta mänguliseks. Üks mu endine kolleeg on mõned aastat tagasi korduvalt öelnud, et kui keegi oleks 25 aastat tagasi valjema häälega rääkinud sellest, mida tänapäeval on võimalik teha nutitelefoniga, siis oleks ta ilmselt psühhiaatriakliinikusse ravile saadetud. Tänapäeval, kui räägitakse internetipangandusest, e-kaubandusest ja e-riigist, ei ole Internet mitte ainult Facebookile omaselt mänguline- sellest "hiiglasest" on saanud paljudele inimestele igapäevane iseenesestmõistetav töövahend, mille kadumisel on paljude tähtsate teenuste edastamine häirit

     UNIX ja C programmeerimiskeel           UNIX’i kui operatsioonisüsteemi arendamine algas 1969.a. Bell Labs’is meeskonna poolt, kuhu kuulusid Ken Thompson, Dennis Ritchie, Brian Kernighan, Douglas MacIlroy ja teised. Esialgselt oli UNIX mõeldud ainult Bell Systemi jaoks, ent juba 1970.-datel hakati seda kasutama ka akadeemilistel ja ärilistel eesmärkidel. UNIX’i levikut ja populaarsust on soodustanud portaabelsus – peaaegu kogu UNIX on kirjutatud C programmeerimiskeeles, mis võimaldab UNIX’il efektiivselt töötada väga paljudel tänapäeva platformidel. Kusjuures esialgselt kirjutati UNIX ainult assamblerkeeles.       UNIX’iga käib kaasa nn. Unixi filosoofia, mis püüdleb minimalistlikule modulaarsele tarkvara arendusele. Püütakse luua lihtsat, kompaktset, selget, modulaarset, laiendatavat ja edasiarendatavat koodi, mis oleks kauakestev ning arusaadav ka programmeerijatele, kes sellega tulevikus edasi tegelevad. Unixi filosoofia on ametlikumalt dokumenteerinud Douglas McIlroy poolt. Hi