Info- ja võrguühiskond

See on teema, millest andekamad humanitaarsed inimesed kirjutavad raamatuid, ja seda pole kindlasti võimalik käsitleda teistele teemadele keskendunud inimese poole üheleheküljelise esseega. Infoühiskond oli veel mõned kümnendid tagasi pea olematu. Majandusgeograafiat õppides saime teada, et on olemas agraarühiskond, industriaalühiskond ning selle edasiarenduseks peaks tulema infoühiskond. Viimane tundus olema midagi õhus hõljuvat ja võimatut ning kuna Eesti ei ole kunagi olnud ja ei saagi olema suur tööstusriik, siis infoühiskonnani jõudmine tundus üha raskem. Meeletu industrialiseerimise vahele jätmine ja kiire hüpe infoühiskonnaks on saanud väikese Eesti alternatiiviks. 

Enamus mõistlikke inimesi on töömeelsed inimesed- üks korralik kodanik ju peab lihtsalt korralikult tööl käima. Aga kui nüüd tähenärijalik olla, siis ma ju kasutasin tegusõna „käima“, mitte töötama. Tänapäeval võib töölkäimine olla väga ebaproduktiivne ja sageli võiks küsida, et kas see on tegelik, sotsiaalmajanduslikult vajalik ja tulemuslik töö, arvestades, et töölkäimisega kaasnevad ka transpordikulud. Enamik töökohti nõuavad loomulikult veel töölkäimist, aga just kontoritöö saab sageli tehtud kodus, kus on võimalik isegi paremini keskenduda. Kodutööle ei pea eelnema segadust tekitav tööleminek ja kodutöö võib olla tihti isegi pikemaajalisem kui konkreetsel ajavahemikul esmaspäevast reedeni töötamine. Kodune töötamine nõuab ka kohusetunnet, vastutust ja enesedistsipliini. 

Isegi põllumajanduses suudetakse näiteks traktoreid ja teisigi masinaid väga täpselt juhtida distantsilt.

Seda kõike võimaldab ikka Internet ning seda lihtsalt võrguks nimetada on liiglihtsustatud. Internet ei ole enam juhmetega võrgustik – 5G võrk levib raadiolainetega enamasti rohkem kui 10 korda kiiremini ja Interneti saame ju vajadusel lausa taevast – Starlink on ka Eestis kättesaadav. Võib-olla tegeleb Eesti tulevikus vähem võrgundusega, kuna internetiühendus saadakse satelliitide kaudu. Sellisel juhul kaotaksime ilmselt ka küberturbeks vajalikku kontrolli. Võrguühiskond tähendab kindlasti midagi muud- see ei ole otseselt arvutivõrgundusega seotud, vaid on defineeritud kui mitme nähtuse märksõna, mis on seotud ühiskondlike, poliitiliste ja kultuuriliste muutustega, mida on põhjustanud võrgustatud, digitaalse info- ja suhtlemistehnoloogia levik.

Info- ja võrguühiskond on tänapäeval olemuslik ning antud teema vajab tuleviku efektiivsemaid korraldusi silmas pidades põhjalikumat sotsioloogilist ja majanduslikku uurimist. 

 

 

Viited:

https://en.wikipedia.org/wiki/Network_society

https://et.wikipedia.org/wiki/Infoühiskond

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendusmudeli valik sõltub suuresti projekti ulatusest. Mida suurem projekt, seda vähem sobivad ranged ja piiritletud mudelid. Väiksema projekti korral on kergem lõpptulemust ette näha ning ulatuslikuma puhul ei suuda seda keegi ennustada ja algse variandi muutumist nähakse olemusliku ja paratamatuna. Tarkvaraarenduse protsess sõltub ka arendajate eelistustest, kogemustest ja harjumustest.  Tavaliselt sisaldab tarkvaraloomeprotsess süsteemianalüüsi, disaini, programmeerimist, testimist, silumist, juurutamist ja hooldust. Süsteemianalüüsi käigus püütakse täpselt määratleda, mida loodav tarkvara peaks tegema. Kui seda ei ole võimalik täpselt defineerida, siis võib sobida ka lahenduse üldkuju. Prototüüpimise käigus luuakse tulevase lahenduse osaline mudel. Disainiga luuakse tarkvara sisemine arhitektuur – seda tehakse tihti võimalikult detailselt pseudokoodi tasemel. Disainitud algoritmi püütakse teostada programmeerimiskeeles. Testimise käigus kontrollitakse lahenduse töökin...
Lisateave

IT proff ...?

     Sõna „proff“ on antud juhul kõnekeelselt kirjutatud ning tõenäoliselt tähendab antud kontekstis professionaali. Tartu Ülikoolis nimetati profiks ka professorit. Ka Vikipeedias on välja toodud, et mõiste „professori“ lähend on „prof“. Terminit „professionaal“ samas eestikeelses Vikipeedias defineeritud ei ole. Järelikult jääb siinkohal päris palju tõlgendamisruumi ning isehakanud kirjanikud saavad järjekordselt oma tajudest lähtuvalt veidi suvatseda.   Tavainimese jaoks on professionaal enesekindel või enesekindlat mängiv inimene, kellest räägitakse positiivse alatooniga kuulujutte. Tal ei teki enamasti korralikku arusaama erialasisestest probleemidest või sellest, kui palju nende lahendamine spetsialiseerumist vajab. Seda mõistes, hakkavadki mõned kavalpead lihtsalt professionaalsuse tõstmiseks enesekindlust mängima.  Ma oletan, et IT professionaal on tänapäeval praktiliselt võimatu olla – selleks on võimelised ainult ülimäluga inimesed. Valdkond on sedavõr...
Lisateave

Noppeid IT ajaloost

     UNIX ja C programmeerimiskeel           UNIX’i kui operatsioonisüsteemi arendamine algas 1969.a. Bell Labs’is meeskonna poolt, kuhu kuulusid Ken Thompson, Dennis Ritchie, Brian Kernighan, Douglas MacIlroy ja teised. Esialgselt oli UNIX mõeldud ainult Bell Systemi jaoks, ent juba 1970.-datel hakati seda kasutama ka akadeemilistel ja ärilistel eesmärkidel. UNIX’i levikut ja populaarsust on soodustanud portaabelsus – peaaegu kogu UNIX on kirjutatud C programmeerimiskeeles, mis võimaldab UNIX’il efektiivselt töötada väga paljudel tänapäeva platformidel. Kusjuures esialgselt kirjutati UNIX ainult assamblerkeeles.       UNIX’iga käib kaasa nn. Unixi filosoofia, mis püüdleb minimalistlikule modulaarsele tarkvara arendusele. Püütakse luua lihtsat, kompaktset, selget, modulaarset, laiendatavat ja edasiarendatavat koodi, mis oleks kauakestev ning arusaadav ka programmeerijatele, kes sellega tulevikus edasi tegelevad. Unixi filo...
Lisateave