Eetika ja IT

Eetika tähtsust hakkavad palju inimesed mõistma alles siis, kui seda ei ole või on väga vähe. Moraali lugeda pole populaarne ning sellepärast ei soovi sellega keegi tegeleda. Arutu ja umbropsu süüdistamine pole ju tegelikult moraalitsemine, vaid siiski lihtsalt süüdistamine ja süüdistaja ego kaitsemehhanism. 

Eestis pole eetikaga väga suuri probleeme, mis ei tähenda seda, et see teistes riikides oleks iseenesestmõistetav ja interneti vahendusel Eestisse ei jõuaks. Moraali vähesus lõhub ühiskonda ja selles ehitatud. Samas kui midagi väga aegunut ja ebafunktsionaalset hävitatakse, siis võib sellest kokkuvõttes kasu olla – targad ühiskonnad teavad ise, mis on areng ja mis taandareng. Õnneks on suutnud Eesti suuremad ja testivad küberrünnakud tagasi hoida ning nende tagajärjed likvideerida – vigadest õpitakse. Aegunud lahendustest on suudetud loobuda. 

Eetikat defineeritakse Wikipedias kui filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Sellest võib järeldada, et eetika ei tähenda ainult moraalireegleid, vaid võib suuresti olla kokkuleppeline. Eetika on küll väärtusõpetus, aga väärtushinnangud on isikuti ja kultuuriti erinevad. Eetilise ja ebaeetilise vahel on praktiliselt võimatu piiri tõmmata. See oleneb ka kontekstist – foorumi kommentaarides on väga veider muutuda äärmiselt ametlikuks, moraalseks ja teaduslikuks, ajalehe või teadusartiklites vastupidi.

Arenenud riigid on enamasti õigusriigid. Eetika ei pruugi olla lihtsalt õhus hõljuv ebamäärasus, vaid inimeste käitumist mõjuvad suuresti seadused või õigemini kartus seaduse rikkumise eest karistada saada. Samas võib ebaeetiline olla seaduslik ja ühiskonda mitte häiriv. Ebaeetilise käitumise peamine põhjus pidavatki olema lühinägelik väärarusaam, et seda ei märgata ja selle eest ei saa karistada. Tänapäeval märgatakse seoses IT arenguga peaaegu kõike ning peaaegu kõik kuhugi salvestub. See on ikkagi ettenägelik kartus, mis paneb inimesed eetiliselt käituma, mitte mingi maagiline sisemine moraal. Siiski eelistavad arenenud inimesed küpseid ego kaitsemehhanisme primitiivsetele, neurootilistele, ja psühhootilistele.

Eestis pole ebaeetilisus väga suur probleem. Hakkame Põhjamaadele järgi jõudma ning korruptsioonitase on siin madal. See ei tohiks meid uinutada ning investeeringud küberturbesse on peaaegu alati õigustatud.