ratamb

Kui pealkirja sõna-sõnalt võtta, siis inimest ja arvutit emotsionaalsel tasemel omavahel suhtlemas näha oleks suur privileeg ja edusamm. Kui suhtlemist käsitleda kui infovahetust, siis on arenenud ühiskondades  arvutiga suhtlemine tänapäeval võib-olla isegi ulatuslikum kui inimeste vaheline. Inimestel on lähedusvajadus, ent arvuti poolt antud info on usaldusväärsem. Inimeste mälu veab alt, aga arvutite mälu enam praktiliselt mitte. Mõlemaid saab saboteerida ja panna valetama või vassima.  Ka mina suhtlen vahel suuliselt oma nutiseadmetega kasutades Siri’t. Ta saab suhteliselt täpselt inglise keelest aru ning ka vastused  on täpsed ja emotsionaalse alatooniga. Tehisintellekt on muutunud üha usaldusväärsemaks ning ilmselt ei ole see varsti enam hea võimalus keskpärast mälu, arusaamatust ja loovuse puudumist varjata, vaid tõsine töövahend. Peamine, mida inimene tema töö tegemisel peab jälgima, on usaldusväärsus ning tegema võimalikud kandilised väljundid tavainimestele arusaadavamaks, suj

Tarkvara arendusmudeli valik sõltub suuresti projekti ulatusest. Mida suurem projekt, seda vähem sobivad ranged ja piiritletud mudelid. Väiksema projekti korral on kergem lõpptulemust ette näha ning ulatuslikuma puhul ei suuda seda keegi ennustada ja algse variandi muutumist nähakse olemusliku ja paratamatuna. Tarkvaraarenduse protsess sõltub ka arendajate eelistustest, kogemustest ja harjumustest.  Tavaliselt sisaldab tarkvaraloomeprotsess süsteemianalüüsi, disaini, programmeerimist, testimist, silumist, juurutamist ja hooldust. Süsteemianalüüsi käigus püütakse täpselt määratleda, mida loodav tarkvara peaks tegema. Kui seda ei ole võimalik täpselt defineerida, siis võib sobida ka lahenduse üldkuju. Prototüüpimise käigus luuakse tulevase lahenduse osaline mudel. Disainiga luuakse tarkvara sisemine arhitektuur – seda tehakse tihti võimalikult detailselt pseudokoodi tasemel. Disainitud algoritmi püütakse teostada programmeerimiskeeles. Testimise käigus kontrollitakse lahenduse töökindlus

Võrkudes leiduvate andmete ja materjalide hulk on sedavõrd suur, et on raske ette kujutada, kuhu see võib välja jõuda. Õnneks on pealkiri piisavalt lai, et teemast mööda kirjutamine on peaaegu võimatu ja Chat-GPT kasutamine  on läbinähtav. Võib ju kirjutada mängulisest osast ja võib kirjutada pangandusest, e-riigist, kindlustusettevõtetest jne., kes vajavad tugevat küberkaitset ja sellega tõestavad võrgu usaldusväärsust ning kinnitavad, et selle arendamine on jätkusuutlik. Võib rääkida interneti teenuste pakkujatest, kes tehnilise poole eest vastutavad, milleta võrgud ei ole üldse võimalikud. Kõik see maksab ja need kes sellega on rohkem õiges suunas tegelenud, peavadki olema piisavalt rikkad.  Ma arvan, et see võitlus, kas tarkvara anda kliendile tasuta või tasuliselt, on IT maailma palju arendanud. Paljude edukate inimeste jaoks ei ole raha eesmärk, vaid vahend, millega hinnata toodete ja teenuste väärtust ning millega ettevõtteid, projekte jne. arendada. Kui tuuakse välja, et mõne m

                 IT juhtimine on distsipliin, mis püüab ettevõtte kõiki infotehnoloogilisi ressursse hallata vastavalt vajadustele ja prioriteetidele. IT juhtimise alla võivad kuuluda eelarve koostamine eelkõige projekti piires, personali küsimused, muudatuste ja uuenduste juhtimine. Lisaks on vaja tegeleda tarkvara disainiga, võrkude planeerimisega     ning tehnilise toetusega. IT juhtimise keskne eesmärk on tekitada lisandväärtust tehnoloogia kasutamisega.   IT juhti võrreldakse ka projektijuhiga, kuna ta sageli vahendab IT projekti, mis kestab piiratud aja. Ta peab ilmselt sageli olema üks vahendaja, „diplomaat“ ja asjaajaja. Nähtavasti peab ta selleks mõistma nii infotehnoloogilisi probleeme, kui ka administratiivseid ning finantsilisi. Sellel ametil peab tõenäoliselt oskama olla motiveeriv ja tundma töö- ja organisatsioonipsühholoogiat.  Kui riskihaldusest lugeda, siis peamiseks probleemiks on ikkagi pahavaraga nakatumine. Tänapäeval püsib riistvaraline pool suhteliselt pikaajalis