IT juhtimine ja riskihaldus

             IT juhtimine on distsipliin, mis püüab ettevõtte kõiki infotehnoloogilisi ressursse hallata vastavalt vajadustele ja prioriteetidele. IT juhtimise alla võivad kuuluda eelarve koostamine eelkõige projekti piires, personali küsimused, muudatuste ja uuenduste juhtimine. Lisaks on vaja tegeleda tarkvara disainiga, võrkude planeerimisega  ning tehnilise toetusega. IT juhtimise keskne eesmärk on tekitada lisandväärtust tehnoloogia kasutamisega. 

IT juhti võrreldakse ka projektijuhiga, kuna ta sageli vahendab IT projekti, mis kestab piiratud aja. Ta peab ilmselt sageli olema üks vahendaja, „diplomaat“ ja asjaajaja. Nähtavasti peab ta selleks mõistma nii infotehnoloogilisi probleeme, kui ka administratiivseid ning finantsilisi. Sellel ametil peab tõenäoliselt oskama olla motiveeriv ja tundma töö- ja organisatsioonipsühholoogiat. 

Kui riskihaldusest lugeda, siis peamiseks probleemiks on ikkagi pahavaraga nakatumine. Tänapäeval püsib riistvaraline pool suhteliselt pikaajaliselt heas korras ning ümber seadistamine võtab administraatoril suhteliselt vähe aega. Riistvara väljavahetamine ei ole niivõrd seotud selle riknemisega, vaid aegumisega, ning viimast saab õnneks erinevalt riknemisest põhjalikult planeerida. Pahavara seevastu „toodetakse“ pidevalt ning soov lubamatutele andmetele ligi pääseda on veel suur. Loodetavasti on peagi antiviirused sedavõrd võimsad, et enamus häkkereid isegi ei looda korralikule tarkvarale pahavaraga ligipääsu. Samas oleks ka hea, kui pahatahtlike häkkerite tarkvarale ligi pääseks.

Kuna IT juht peab vähemalt osaliselt vastutama ka kollektiivi eest, siis riskantne on kaotada stabiilset, mitmekülgset ja korrektset IT spetsialisti, kes keskpärasuse kindlalt üle kombineerib. Kompetentne spetsialist võib olla arrogantne ning ähvardada sageli minna kuhugi mujale tööle. Tal on sageli kõrgemad palganõudmised ning ära minnes võtaks ta kaasa suure kogemuse ja ettevõttesiseseid andmeid, mida juhtkond jagada ei soovi. Tema järgmine asendaja võib jõuda samale tasemele alles poole aasta möödudes ning selle aja jooksul peab algajale maksma selle eest, et ta omandab ja on samas väheproduktiivne. 

Kui IT süsteem on üles ehitatud, siis edasi ta sagedast korrastamist ei pruugigi vajada -tähtsamaks võib kujuneda küberturve. Õnneks tegeleb sellega juba internetiteenuste pakkuja ning häkkeri süsteemi sisse saades ning vastava hoiatuse olemasolul võivad sellega kaasneda suured rahatrahvid. 

IT juhtimine vajab eraldi õppimist ja spetsialiseerumist, eriti kui on tegemist suurema firmaga. IT juht ei peagi mõistma süviti programmeerimist, võrgundust, seadmete administreerimist, küberkaitset või raamatupidamist. Ta võiks olla nagu kümnevõistleja, kes oskab kümmet ala üle keskmise hästi. IT manager võiks olla ettenägelik ning ennetada riske. 

 

 

 

Kasutatud kirjandus:

https://en.wikipedia.org/wiki/Information_technology_management