Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus
Kui pealkirja sõna-sõnalt võtta, siis inimest ja arvutit emotsionaalsel tasemel omavahel suhtlemas näha oleks suur privileeg ja edusamm. Kui suhtlemist käsitleda kui infovahetust, siis on arenenud ühiskondades arvutiga suhtlemine tänapäeval võib-olla isegi ulatuslikum kui inimeste vaheline. Inimestel on lähedusvajadus, ent arvuti poolt antud info on usaldusväärsem. Inimeste mälu veab alt, aga arvutite mälu enam praktiliselt mitte. Mõlemaid saab saboteerida ja panna valetama või vassima.
Ka mina suhtlen vahel suuliselt oma nutiseadmetega kasutades Siri’t. Ta saab suhteliselt täpselt inglise keelest aru ning ka vastused on täpsed ja emotsionaalse alatooniga. Tehisintellekt on muutunud üha usaldusväärsemaks ning ilmselt ei ole see varsti enam hea võimalus keskpärast mälu, arusaamatust ja loovuse puudumist varjata, vaid tõsine töövahend. Peamine, mida inimene tema töö tegemisel peab jälgima, on usaldusväärsus ning tegema võimalikud kandilised väljundid tavainimestele arusaadavamaks, sujuvamaks ja meeldivamaks.
Ergonoomika tähtsuse üle ei ole mõtet vaielda – see on oluline. Olen ka ise tegelenud patsientide valutavate küünarliigeste ja randmetega. Paljude inimeste lühinägelikkus on seostatav liigse ekraani jälgimisega. Münchauseni ja Facebook’i sündroom vast sellesse teemasse ei kuulu. Olen ka enda juures täheldanud, et suhteliselt tähtis on pikema arvutiga töö puhul ekraani kõrgus, hiirepadja kasutamine, laua ja klaviatuuri kõrgus ja ka vaikus. Lärmakad ventilaatorid paigaldatakse eelkõige mängurite „tööjaamadele“. Liigselt paljude segavate asjaolude kokkulangemisel on keerulisematele ülesannetele keskendumine mõne IT spetsialisti jaoks peagu võimatu.
Kasutatavuse eesmärgiks on mugavus, aga mul on tuua näide, kus arvutikasutamine sooviti muuta ebamugavaks. Arvutiga töö on inimestele, kes suudavad ja mõistavad üldse arvuteid kasutada. Need inimesed kuuluvad teatavasse „kõrgklassi“. Aga kui arvutiga töö on ainult üks osa oodatud tööst, siis seda mustemat „töölisklassi tööd“ ei taheta enam teha. Olen töötanud ettevõttes, kus seetõttu on muudetud töö arvutiga varasemast ebameeldivamaks. Kuna tööjaamade kasutamine on tänapäeval siiski sageli hädavajalik, olen ma korraliku ergonoomika ja kergesti kasutatavuse poolt. Sellega tegeleb töötervishoid.
Kasutatavuse raskendamine võib olla üks küberkaitse osa – ruuterite, võrgulülitite ja serverite konfigureerimine toimub endiselt töökindlamalt käsurealt. Seda on keerulisemate käsundite korral hõlpsam teha näiteks tekstifailist kopeerides ja käsureale kleepides, kuid graafilise kasutajaliidese korral oleks see veel lihtsam. Nii ei saa pahatahtlikud võhikud administreerimise spetsiifikale ligi ning riistvara püsib turvalisemana.
Infoühiskonnas on tööjaamade kasutamine olemuslik – arvutid ei ole vahendid mängimiseks, vaid on töövahendid, mille mugav kasutamine ja korrashoid annab paremaid tulemusi. Nartsissismiks pole põhjust – mugavuse paranemine on enamasti arengu tunnus.
Kasutatud kirjandus:
Kommentaarid
Postita kommentaar