ratamb

Eetika tähtsust hakkavad palju inimesed mõistma alles siis, kui seda ei ole või on väga vähe. Moraali lugeda pole populaarne ning sellepärast ei soovi sellega keegi tegeleda. Arutu ja umbropsu süüdistamine pole ju tegelikult moraalitsemine, vaid siiski lihtsalt süüdistamine ja süüdistaja ego kaitsemehhanism.  Eestis pole eetikaga väga suuri probleeme, mis ei tähenda seda, et see teistes riikides oleks iseenesestmõistetav ja interneti vahendusel Eestisse ei jõuaks. Moraali vähesus lõhub ühiskonda ja selles ehitatud. Samas kui midagi väga aegunut ja ebafunktsionaalset hävitatakse, siis võib sellest kokkuvõttes kasu olla – targad ühiskonnad teavad ise, mis on areng ja mis taandareng. Õnneks on suutnud Eesti suuremad ja testivad küberrünnakud tagasi hoida ning nende tagajärjed likvideerida – vigadest õpitakse. Aegunud lahendustest on suudetud loobuda.  Eetikat defineeritakse Wikipedias kui filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põ

            See ei meeldi kellelegi, kui suur töö ära rikutakse või täielikult hävitatakse. Samas, kui vundamendis on suured praod ning see ähvardab seintel ja katusel kokku kukkuda, teeb see nii mõnegi ettenägeliku inimese ettevaatlikuks – võib-olla on vana asemel mõttekas uus ehitis rajada. Tarkvara arendus ei pruugi alati olla heatahtlik ja vajaduspõhine – kui seda mitte märgata ja mitte takistada võib nii mõnigi salakaval pahavara palju segadust tekitada. Sellest tulenevalt peaks eksisteerima ning eksisteerivadki riiklikud küberturbega tegelevad ametid, kellele on „nuhkimine“ seaduslik. See võib olla ebameeldiv, aga vajalik.   Eestis on küberkaitse üks tähtis osa mitte ainult antiviirusprogrammid, vaid suur osa on mängida ka internetiteenuste pakkujal. CERT-EE koostab alates 2021.a. sügisest igapäevaselt ülevaateid Eesti küberruumist. Uuritakse veebilehti ja servereid, mille käigus avastatakse päevas umbes 100 pahavaraga nakatunud seadet ja millest teavitatakse kohe ka internetitee

Puuetega inimeste kaasamine IT-sse on tervitatav, eriti kui liialt palju takistusi ei ole sellega tegelemiseks. IT ei nõua väga suurt füüsilist pingutamist, mistõttu peaks see vähegi intelligentsemate füüsiliste puudega inimese jaoks olema hea valik. Puuetega inimestele on võimalik lisaseadmeid arendada, aga kui takistusi on siiski liialt palju, siis tundub pikaajaline „tõkkejooks“ asjatuna.  Peaaegu iga inimene kaldub mõne isiksushäire poole ilma, et ta sellest ise teadlik oleks. Samas tema käitumine diagnostikakriteeriumeid siiski ei täida. Paljud on põdenud kasvõi meeleoluhäireid näiteks mõõdukat depressiooni. Kui intellektiga ja eelkõige reaalainete oskusega on kõik korras ja vähemalt sõrmed alluvad soovidele, siis IT tehnilise poolega tegelemiseks enamasti suuremaid takistusi ei ole. Alles hiljuti lugesin, et näiteks Steve Jobs põdes düsleksiat, kuigi ta olevat osanud lugeda juba enne algkooli ja tõsteti väidetavalt ühe klassi võrra ette. Bill Gates’il pidavat väidetavalt olema ke