Teistmoodi IT

Puuetega inimeste kaasamine IT-sse on tervitatav, eriti kui liialt palju takistusi ei ole sellega tegelemiseks. IT ei nõua väga suurt füüsilist pingutamist, mistõttu peaks see vähegi intelligentsemate füüsiliste puudega inimese jaoks olema hea valik. Puuetega inimestele on võimalik lisaseadmeid arendada, aga kui takistusi on siiski liialt palju, siis tundub pikaajaline „tõkkejooks“ asjatuna. 

Peaaegu iga inimene kaldub mõne isiksushäire poole ilma, et ta sellest ise teadlik oleks. Samas tema käitumine diagnostikakriteeriumeid siiski ei täida. Paljud on põdenud kasvõi meeleoluhäireid näiteks mõõdukat depressiooni. Kui intellektiga ja eelkõige reaalainete oskusega on kõik korras ja vähemalt sõrmed alluvad soovidele, siis IT tehnilise poolega tegelemiseks enamasti suuremaid takistusi ei ole. Alles hiljuti lugesin, et näiteks Steve Jobs põdes düsleksiat, kuigi ta olevat osanud lugeda juba enne algkooli ja tõsteti väidetavalt ühe klassi võrra ette. Bill Gates’il pidavat väidetavalt olema kergekujuline Aspergeri sündroom. Kui andestust jagub, siis võib „kiiksuga“ inimestest väga palju kasu olla.

Silmade ja käte tervist võtavad eelkõige nooremad inimesed väga iseenesestmõistetavana. IT on suuresti vaimne töö, aga kui kätt ja osavaid sõrmi ei ole, siis  klaviatuuriga toimetulek vägagi raskendatud. Tegelikult on ka lühinägelikkus suhteliselt suur puue – päevast päeva peab kasutama „proteese“, antud juhul prille või läätsesid. Loomulikult on võimalik tõsisematel juhtudel laseroperatsioonile minna. Ja pimeduse korral on võimalik kasutada ekraanilugejat ja süntesaatorit, punktkirja monitori, punktkirja printerit ning punktkirjaklaviatuuri. Kui nägemine on osaliselt säilunud, siis mõeldav kasutada ekraanisuurendust. 

Käte probleemide korral on tegelikult lahendusi palju, ent peaaegu kõik neist võimaldavad väga aeglast informatsiooni sisestamist. Selle tõttu saab arvutiga tegelemisest ilmselt puudega inimese ajaviide, mitte töövahend. Näiteks on ikka väga raske valida kahve suus oleva vastava pulgaga või varvastega.  

Vastavate lisaseadmete väljatöötamine ja peaaegu igale üksikjuhule eraldi tootmine on kallis. Loomulikult võivad kaasa aidata riiklikud toetused, aga kasutegur on siiski suhteliselt väike.