Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuur
Võrkudes leiduvate andmete ja materjalide hulk on sedavõrd suur, et on raske ette kujutada, kuhu see võib välja jõuda. Õnneks on pealkiri piisavalt lai, et teemast mööda kirjutamine on peaaegu võimatu ja Chat-GPT kasutamine on läbinähtav. Võib ju kirjutada mängulisest osast ja võib kirjutada pangandusest, e-riigist, kindlustusettevõtetest jne., kes vajavad tugevat küberkaitset ja sellega tõestavad võrgu usaldusväärsust ning kinnitavad, et selle arendamine on jätkusuutlik. Võib rääkida interneti teenuste pakkujatest, kes tehnilise poole eest vastutavad, milleta võrgud ei ole üldse võimalikud. Kõik see maksab ja need kes sellega on rohkem õiges suunas tegelenud, peavadki olema piisavalt rikkad.
Ma arvan, et see võitlus, kas tarkvara anda kliendile tasuta või tasuliselt, on IT maailma palju arendanud. Paljude edukate inimeste jaoks ei ole raha eesmärk, vaid vahend, millega hinnata toodete ja teenuste väärtust ning millega ettevõtteid, projekte jne. arendada. Kui tuuakse välja, et mõne miljardäri varandus on näiteks 10 miljardit, siis tema sotsiaalmajanduslik väärtus vaevalt sedavõrd suur on. See rahasumma on sageli vähelikviidne ning see on vahend mitte oma elu elamiseks, vaid vastava valdkonna jätkusuutlikuna hoidmiseks. Steve Jobs oli multimiljardär, ent elas tavalise keskklassi majas – ilmselt ei tahtnud ta oma lapsi liigselt ära hellitada ning ta ei arvanud, et need summad, mis ajakirjanduses välja toodi, ei kuulunud otseselt talle, vaid olid vahendid arenduseks ning tõestuseks ja heaks eeskujuks, et IT-ga tegeleda on tulus ja jätkusuutlik.
Vahel on isegi hea ja ettenägelik väärtusliku tarkvara eest maksta, kuna targad mehed väidavad, et tasuta lõunaid ei ole olemas, ning tänapäeval on iga ülekanne usaldusväärsetele inimestele suhteliselt hästi näha ja tasaarveldused tehakse varem või hiljem.
Vaba tarkvara on muutnud ka omanduslikku ja kommertstarkvara – ilmselt kui see muutub liigselt kalliks, siis hakatakse tasuta või odavamat varianti kasutama ning samas kui odavat ja halba liigselt kasutatakse, siis saadakse aru, et kalli tarkvara arendus ongi aeganõudev ning vajab väga intelligentsete inimeste intellektuaalset pingutust ja suuri rahalisi investeeringuid. Internet ei peakski olema vabavarast vaba, kui see ei ole pahavara, ning ka liigselt vaba kultuuri pole vast ka mõtet selle vähese produktiivsuse pärast arendada. Kas peaks tekkima võidujooks, et kes saab kõige rohkem tasuta või odavat vaba tarkvara endale tõmmata? Võib-olla on see emotsionaalsel tasemel hea, sest siis saavad tõmbajad ennast kavala ja targana tunda. Aga enamus infot ju kuhugi salvestub.
Vabavara on tänapäeval vastavate litsentsidega õiguslikult korrektne edukas rahvusvaheline jõupingutus. Seda kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja terved riigid, mistõttu on sellest saanud massiivne tööstus. Vaba tarkvara majanduslik mudeli eeliseid on hakatud laialdaselt tunnustama ka põhivoolu meedia poolt. Ta on mõjutanud kommertstarkvara hindu ning muutunud ka mõne edasiarenduse korral tasuliseks.
Kasutatud kirjandus:
Kommentaarid
Postita kommentaar