Arpanetist Facebookini: Interneti kujunemislugu

 

Mõistlikkus paneb arukaid inimesi mõtlema vajaduspõhiselt ja oma emotsioone alla suruma. Kui midagi uut, keerukat ja kallist luuakse, siis peab see olema väga põhjendatud ja mitte õhinapõhine. Sarnase põhimõttega ajalugu on ka olnud Internetil. See loodi esialgselt seoses sõjandusega, siis hakkas see toetama ülikoolidevahelist teadlaste tööd. 1990.-datel võimaldas Internet eelkõige e-mailide saatmist ja alles pärast seda muutus ta mänguliseks.

Üks mu endine kolleeg on mõned aastat tagasi korduvalt öelnud, et kui keegi oleks 25 aastat tagasi valjema häälega rääkinud sellest, mida tänapäeval on võimalik teha nutitelefoniga, siis oleks ta ilmselt psühhiaatriakliinikusse ravile saadetud. Tänapäeval, kui räägitakse internetipangandusest, e-kaubandusest ja e-riigist, ei ole Internet mitte ainult Facebookile omaselt mänguline- sellest "hiiglasest" on saanud paljudele inimestele igapäevane iseenesestmõistetav töövahend, mille kadumisel on paljude tähtsate teenuste edastamine häiritud. 

ARPANET’i (Advanced Research Project Agency Network) hakati teatavasti looma 1968.a. USA kaitseministeeriumi algatusel. 1969.a. sai see kasutamisvalmiks. Edasi ehitati seda, kui eksperimentaalset laivõrku, mis pidi vastu pidama ka tuumasõjale. Järgnevalt sai põhiliseks tegevusalaks teaduse arendamine. See hakkas omavahel ühendama USA ülikoolide arvutikeskusi. Sõjalisteks eesmärkideks jäi alamvõrk nimega MILNET. 1990.a. loeti võrk aegunuks ja sellest loobuti. 

Ilma protokollideta ei suuda ükski suurem arvutivõrk funktsioneerida ja nii ka suure algustähega Internet, mida defineeritakse ka Wikipedias kui ülemaailmset TCP/IP- protokollistikku kasutavat arvutivõrkude võrku. TCP/IP protokolli töötasid välja 1970.-te aastate alguses Vint Cerf ja Robert Kahn. Teine tähtis protokoll Interneti jaoks on HTML, mille töötas välja Tim Berners-Lee 1980.-date lõpus  ja 1990.-date aastate alguses.

Esimene veebibrauser kandis nime NCSA Mosaic, mille arendasid 1990.-date aastate alguses välja Marc Lowell Andreessen ja Eric J. Bina. Mõlemad mehed tegelesid ka Netscape’i arendamisega, mis hõlmas 1990.-datel umbes 90 % nn. brauseriturust. Ent juba 2006.a. oli Netscape’i osakaal ainult 1%. Netscape tahtis oma teenuse hoida tasulisena ja sellega anti võimalus Microsofti poolt arendatud Internet Explorer’ile, mis kusjuures eelmisel aastal lõplikult välja lülitati. 

Sotsiaalmeediast rääkides, peaksin omast kogemusest mainima Orkutit, mis loodi ühe Google’i töötaja poolt 2004.a. Hiljem kogus see kuulsust ja kasutust eelkõige Brasiilias, aga ka Eesti oli kasutajate arvu poolest mõnel aastal esikümnes. Veebiteenus suleti 2014.a.

Kui Facebook’ile vaadata karmi sotsiaalmajanduslikku vajadust otsiva pilguga, siis tundub see olema täielik „õhumüümine“. Inimesed vahetavad pilte, videosid ja loovaid huvitavaid sõnumeid. Soovitakse teineteisele sünnipäeva puhul õnne ning Messengeri kaudu ajatakse isegi tööasju ning korraldatakse koduseid tegemisi. Aga Metast on tänapäevaks saanud ülisuur ettevõte, kuuludes viimastel aastatel kümne väärtuslikuma ettevõtte hulka maailmas. Teatavasti ei kuulu Metale ainult Facebook, vaid ka Instagram, WhatsApp, Messenger ja Meta Quest. Üle 95 % oma tuludest saab firma reklaamindusest. 

Mul ei ole küll usaldusväärset statistikat, aga ma usun, et sotsiaalmeedia ühendab inimesi, aga samas ka jätab nende vahele teatava distantsi. Inimesed ei saa enam, ka seoses koroonakriisiga, teineteisega sedavõrd sageli kokku ega otsi nii palju lähedust kui varem. Seda inimvajadust rahuldavad suuresti, kuid kindlasti ainult osaliselt, ka Twitter, TikTok, WhatsApp, Facebook, Instagram jt. Mikrobioloogilised viirused, bakterid ja seened ei levi enam nii kiiresti, transpordikulud jäävad väiksemaks ning kõike öeldut ja kirjutatut saab rohkem läbi mõelda. Sotsiaalmeedias on loomulikult ka palju prügiinfot, mida ei pea ju lugema. Samas on Facebookil palju töötajaid, kes selekteerivad infot, mida avalikuks lubada ja mida mitte. Meta on arenemas virtuaalreaalseks. 

 

 

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/wiki/ARPANET

https://et.wikipedia.org/wiki/Internet

https://et.wikipedia.org/wiki/Netscape

https://et.wikipedia.org/wiki/Internet_Explorer

https://en.wikipedia.org/wiki/Meta_Platforms

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_public_corporations_by_market_capitalization

https://director.ee/2022/07/13/sotsiaalmeediakanalite-vordlus-eestis-ja-maailmas-aastal-2022/

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT proff ...?

     Sõna „proff“ on antud juhul kõnekeelselt kirjutatud ning tõenäoliselt tähendab antud kontekstis professionaali. Tartu Ülikoolis nimetati profiks ka professorit. Ka Vikipeedias on välja toodud, et mõiste „professori“ lähend on „prof“. Terminit „professionaal“ samas eestikeelses Vikipeedias defineeritud ei ole. Järelikult jääb siinkohal päris palju tõlgendamisruumi ning isehakanud kirjanikud saavad järjekordselt oma tajudest lähtuvalt veidi suvatseda.   Tavainimese jaoks on professionaal enesekindel või enesekindlat mängiv inimene, kellest räägitakse positiivse alatooniga kuulujutte. Tal ei teki enamasti korralikku arusaama erialasisestest probleemidest või sellest, kui palju nende lahendamine spetsialiseerumist vajab. Seda mõistes, hakkavadki mõned kavalpead lihtsalt professionaalsuse tõstmiseks enesekindlust mängima.  Ma oletan, et IT professionaal on tänapäeval praktiliselt võimatu olla – selleks on võimelised ainult ülimäluga inimesed. Valdkond on sedavõr...
Lisateave

Noppeid IT ajaloost

     UNIX ja C programmeerimiskeel           UNIX’i kui operatsioonisüsteemi arendamine algas 1969.a. Bell Labs’is meeskonna poolt, kuhu kuulusid Ken Thompson, Dennis Ritchie, Brian Kernighan, Douglas MacIlroy ja teised. Esialgselt oli UNIX mõeldud ainult Bell Systemi jaoks, ent juba 1970.-datel hakati seda kasutama ka akadeemilistel ja ärilistel eesmärkidel. UNIX’i levikut ja populaarsust on soodustanud portaabelsus – peaaegu kogu UNIX on kirjutatud C programmeerimiskeeles, mis võimaldab UNIX’il efektiivselt töötada väga paljudel tänapäeva platformidel. Kusjuures esialgselt kirjutati UNIX ainult assamblerkeeles.       UNIX’iga käib kaasa nn. Unixi filosoofia, mis püüdleb minimalistlikule modulaarsele tarkvara arendusele. Püütakse luua lihtsat, kompaktset, selget, modulaarset, laiendatavat ja edasiarendatavat koodi, mis oleks kauakestev ning arusaadav ka programmeerijatele, kes sellega tulevikus edasi tegelevad. Unixi filo...
Lisateave

Eetika ja IT

Eetika tähtsust hakkavad palju inimesed mõistma alles siis, kui seda ei ole või on väga vähe. Moraali lugeda pole populaarne ning sellepärast ei soovi sellega keegi tegeleda. Arutu ja umbropsu süüdistamine pole ju tegelikult moraalitsemine, vaid siiski lihtsalt süüdistamine ja süüdistaja ego kaitsemehhanism.  Eestis pole eetikaga väga suuri probleeme, mis ei tähenda seda, et see teistes riikides oleks iseenesestmõistetav ja interneti vahendusel Eestisse ei jõuaks. Moraali vähesus lõhub ühiskonda ja selles ehitatud. Samas kui midagi väga aegunut ja ebafunktsionaalset hävitatakse, siis võib sellest kokkuvõttes kasu olla – targad ühiskonnad teavad ise, mis on areng ja mis taandareng. Õnneks on suutnud Eesti suuremad ja testivad küberrünnakud tagasi hoida ning nende tagajärjed likvideerida – vigadest õpitakse. Aegunud lahendustest on suudetud loobuda.  Eetikat defineeritakse Wikipedias kui filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletam...
Lisateave