Uus meedia ...?
Kui ma väiksem olin, siis ma seostasin meediat sõnaga „meditsiin“. Seos on loomulikult peaaegu olematu, aga antud sõnad on tõesti sarnase algusega. Eesti ajakirjanduse alguseks peetakse aastat 1766, kui esmakordselt anti Põltsamaal välja ajalehe moodi väljaanne „Lühhike öppetus“, mis oligi arstiteadusliku sisuga. Wikipedia defineerib meediat kui informatsioonikandjate ühist nimetust ning keskkonda, kus toimub infoedastus, selle avaldamine või massikommunikatsioon. Võib ka tunduda, et meedia all mõeldakse midagi õhus hõljuvat ja kõike ümbritsevat nagu eeter, ladina keeles tähendab „medium“ keskel olevat.
Interneti võimalused on toonud Eestile ja maailmale uue meedia. Uus meedia ei ole enam kellegi suva järgi välja mõeldud mõiste, vaid on suhteliselt selgepiiriliselt defineeritud ametlikum termin. Uusmeedia on Internetis leviv informatsioon, mis on interaktiivses kooskõlas tarbijate nõudlusega. Uusmeedia all mõeldakse sotsiaalmeediat, e-posti nimekirju, veebikatalooge, veebifoorumeid, võrguajakirjandust, reaalajasuhtlus jms. Üheks uue meedia peamiseks tunnuseks on dialoog ning see on rajatud interaktiivsele kommuunile.
Esimesed digitaalsed ajakirjad avaldati Eestis juba 1990.-datel ning tänaseks on paljud meedia ettevõtted loobunud paberkandjatel ajalehtede ja ajakirjade väljastamisest, kuna nende tootmine on kallim ja suur osa inimestest ei pea nende tellimist digilehtede kõrvale vajalikuks. Digilehti täiendavad veel omakorda uudistevood. Lisaks on vähem puitu muudetud paberiks, interneti lahendused on ökoloogilisemad ning posti laialiveo vähendamine säästab ressursse.
Kindlasti ei tähenda meedia ainult ajalehti, ajakirju, televisiooni, raadiot ning telefoniühendust, vaid tänapäeval tähendab see isegi interneti vahendusel mängitavaid arvutimänge, heli- ja vidoesalvestusi ning reklaami. Pea kõik meedia ettevõtted pakuvad telekava osade järelvaatamist. Ajalehti, raadiot ja televisiooni peetakse tänapäeval isegi vanaks meediaks.
Uusmeedia ei ole võimalik ilma vastava riistvara arenguta ning sellele on peale ehitatud nüüdseks nii passiivset kui ka aktiivset infot edastavad uusmeedia platvormid. Uusmeedia osa on ka näiteks passiivselt infot edastav Wikipedia, mida on võimalik võrreldes varasemaga kiiresti täiendada ning mille sisu vaatamata sellele on suhteliselt usaldusväärne.
Sellest kõigest võib järeldada, et uus meedia on omandamas üha suuremat osa meediamaastikust ning kõige raskem on selle meeletu infovooga toime tulla. Jällegi kulub väga palju energiat infoprügi ja kvaliteetinfo selekteerimisele, aga see ongi infoühiskonna üks vältimatu osa.
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Meedia
https://et.wikipedia.org/wiki/Ajakirjandus
https://et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus
https://et.wikipedia.org/wiki/Uus_meedia
Kommentaarid
Postita kommentaar