Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigused

 

Esialgselt ei vajanud infotehnoloogia reguleerivaid seadusi, määrusi ega paragrahve. Arendustegevus toimus suhteliselt isoleeritult ülikoolides või suurfirmades, nagu näiteks IBM või Bell Labs,  ning seda võis käsitleda teadlaste huvina või heategevusena. Esimeste toodete turule jõudmine tõi kaasa hilinemisega vähem seadusi ning mida aeg edasi, seda rohkem antud valdkond seaduste poolt reguleerimist vajas. 

Litsents tähendab intellektuaalomandi valdkonnas kasutusõigust, mille autor, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või tööstusomandi eseme omanik annab litsentsisaajale oma intellektuaalse omandi kasutamiseks. Litsentsidest eristatakse lihtlitsentsi, ainulitsentsi ja all-litsentsi. Lihtlitsentsi puhul on litsentsiandja õigustatud litsentsi objektiks olevat intellektuaalset omandit nii ise edasi kasutama kui ka andma selle kasutamiseks loa kolmandatele isikutele. Lihtlitsentse kasutatakse kõige sagedamini. Ainulitsentsi korral saab intellektuaalset omandit kasutada ainult litsentsi saaja ning litsentsiandja ei tohi seda ise kasutada ega võimaldada kasutamisõigust anda kolmandatele isikutele. All-litsentsi korral võib litsentsisaaja kasutamisõigust jagada ka kolmandatele isikutele, kuid seda tohib anda üksnes litsentsiandja nõusolekul. Veel võib kirjutada täislitsentslepingust, mille korral saadakse ainuõigus intellektuaalset omandit kasutada kogu lepingu aja jooksul. Ristlitsentslepingu puhul kasutatakse litsentside vahetamist ilma suurema rahalise arvelduseta. 

Intellektuaalomandi liigid on autoriõigus, autoriõigustega kaasnevad õigused ning tööstusomand. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Ühe käsitluse järgi autoriõigus kaitseb teoseid, Mandri- Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohalt. USA-s oli esialgselt autoriõiguste kaitse 14 aastat ning pärast seda sai seda pikendada veel 14-ks aastaks. Tänapäeval kehtivad Euroopa Liidus eksklusiivsed varalised õigused üldjuhul 70 aastat pärast autori surma. 

Autoriõiguse seaduse eesmärk on Eesti Vabariigis tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigustel põhinevate tootmisharude areng ning luua autoritele teose esitajatele, fonogrammi tootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ja teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teosta ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. 

Litsentsid ja autoriõigused peaksid julgustama andekatel inimesel olema oma valdkonnas produktiivsed ning mitte kartma loodu ärandamist või kuritarvitamist. Samuti vajab looming finantsilist turvalisust, mistõttu on selle kasutamisel nõutav vastav tasu. 

 

 

 

 

Kasutatud kirjandus: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/810714

https://et.wikipedia.org/wiki/Litsents

https://et.wikipedia.org/wiki/Autoriõigus

 

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendusmudeli valik sõltub suuresti projekti ulatusest. Mida suurem projekt, seda vähem sobivad ranged ja piiritletud mudelid. Väiksema projekti korral on kergem lõpptulemust ette näha ning ulatuslikuma puhul ei suuda seda keegi ennustada ja algse variandi muutumist nähakse olemusliku ja paratamatuna. Tarkvaraarenduse protsess sõltub ka arendajate eelistustest, kogemustest ja harjumustest.  Tavaliselt sisaldab tarkvaraloomeprotsess süsteemianalüüsi, disaini, programmeerimist, testimist, silumist, juurutamist ja hooldust. Süsteemianalüüsi käigus püütakse täpselt määratleda, mida loodav tarkvara peaks tegema. Kui seda ei ole võimalik täpselt defineerida, siis võib sobida ka lahenduse üldkuju. Prototüüpimise käigus luuakse tulevase lahenduse osaline mudel. Disainiga luuakse tarkvara sisemine arhitektuur – seda tehakse tihti võimalikult detailselt pseudokoodi tasemel. Disainitud algoritmi püütakse teostada programmeerimiskeeles. Testimise käigus kontrollitakse lahenduse töökin...
Lisateave

IT proff ...?

     Sõna „proff“ on antud juhul kõnekeelselt kirjutatud ning tõenäoliselt tähendab antud kontekstis professionaali. Tartu Ülikoolis nimetati profiks ka professorit. Ka Vikipeedias on välja toodud, et mõiste „professori“ lähend on „prof“. Terminit „professionaal“ samas eestikeelses Vikipeedias defineeritud ei ole. Järelikult jääb siinkohal päris palju tõlgendamisruumi ning isehakanud kirjanikud saavad järjekordselt oma tajudest lähtuvalt veidi suvatseda.   Tavainimese jaoks on professionaal enesekindel või enesekindlat mängiv inimene, kellest räägitakse positiivse alatooniga kuulujutte. Tal ei teki enamasti korralikku arusaama erialasisestest probleemidest või sellest, kui palju nende lahendamine spetsialiseerumist vajab. Seda mõistes, hakkavadki mõned kavalpead lihtsalt professionaalsuse tõstmiseks enesekindlust mängima.  Ma oletan, et IT professionaal on tänapäeval praktiliselt võimatu olla – selleks on võimelised ainult ülimäluga inimesed. Valdkond on sedavõr...
Lisateave

Noppeid IT ajaloost

     UNIX ja C programmeerimiskeel           UNIX’i kui operatsioonisüsteemi arendamine algas 1969.a. Bell Labs’is meeskonna poolt, kuhu kuulusid Ken Thompson, Dennis Ritchie, Brian Kernighan, Douglas MacIlroy ja teised. Esialgselt oli UNIX mõeldud ainult Bell Systemi jaoks, ent juba 1970.-datel hakati seda kasutama ka akadeemilistel ja ärilistel eesmärkidel. UNIX’i levikut ja populaarsust on soodustanud portaabelsus – peaaegu kogu UNIX on kirjutatud C programmeerimiskeeles, mis võimaldab UNIX’il efektiivselt töötada väga paljudel tänapäeva platformidel. Kusjuures esialgselt kirjutati UNIX ainult assamblerkeeles.       UNIX’iga käib kaasa nn. Unixi filosoofia, mis püüdleb minimalistlikule modulaarsele tarkvara arendusele. Püütakse luua lihtsat, kompaktset, selget, modulaarset, laiendatavat ja edasiarendatavat koodi, mis oleks kauakestev ning arusaadav ka programmeerijatele, kes sellega tulevikus edasi tegelevad. Unixi filo...
Lisateave